Skip to content
  • Finnish Government
    • Prime Minister's Office
    • Ministry of Defence
    • Ministry of Transport and Communications
    • Ministry for Foreign Affairs
    • Ministry of Finance
    • Ministry of Economic Affairs and Employment
    • Ministry of Justice
    • Ministry of Education and Culture
    • Ministry of Social Affairs and Health
    • Ministry of the Interior
    • Ministry of Agriculture and Forestry
    • Ministry of the Environment

Valitse kieli:

This page is in Finnish. Go to the English site »

Or choose language:

Den här sidan är på finska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Dát siidu lea suomagillii. Sirdás davvisámegielat siidduide »

Dahje vállje giela:

Язык этого сайта финский. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Cette page est en finnois. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Diese Seite ist auf Finnisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on englanniksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

Choose language:

Den här sidan är på engelska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Язык этого сайта английский. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Dát siidu lea eŋgelasgillii. Sirdás davvisámegielat siidduide »

Dahje vállje giela:

Cette page est en anglais. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Diese Seite ist auf Englisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on ruotsiksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

This page is in Swedish. Go to the English site »

Or choose language:

Välj språk:

Язык этого сайта шведский. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Dát siidu lea eŋgelasgillii. Sirdás davvisámegielat siidduide »

Dahje vállje giela:

Cette page est en suédois. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Diese Seite ist auf Schwedisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on pohjois-saameksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

This page is in North Saami. Go to the English site »

Or choose language:

Den här sidan är på nordsamiska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Язык этого сайта северосаамский. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Vállje giela:

Cette page est en same du Nord. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Diese Seite ist auf Nordsamisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on venäjäksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

This page is in Russian. Go to the English site »

Or choose language:

Den här sidan är på ryska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Dát siidu lea ruoššagillii. Sirdás davvisámegielat siidduide »

Dahje vállje giela:

выберите язык:

Cette page est en russe. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Diese Seite ist auf Russisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on ranskaksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

This page is in French. Go to the English site »

Or choose language:

Den här sidan är på franska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Dát siidu lea fránskkagillii. Sirdás davvisámegielat siidduide »

Dahje vállje giela:

Язык этого сайта французский. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Choisir la langue:

Diese Seite ist auf Französisch. Wechseln Sie zur deutschen Version »

Oder wählen Sie Ihre Sprache:

Tämä sivu on saksaksi. Siirry suomenkieliseen sivustoon »

Tai valitse kieli:

This page is in German. Go to the English site »

Or choose language:

Den här sidan är på tyska. Gå till den svenska versionen av sidan »

Eller välj språk:

Язык этого сайта немецкий. Перейти на русскоязычный сайт »

Или выберите язык:

Cette page est en allemand. Aller sur le site en français »

Ou choisir la langue:

Wählen Sie Ihre Sprache:

  • Valitse kieli Suomi
  • Välj språket Svenska
  • Select language English
Media
Valtiovarainministeriö frontpage
Navigation
  • Frontpage
  • Areas of expertise
    • Economic Policy Budget, EU, international affairs
    • Economic Prospects Forecasts
    • Taxation Tax system and preparation
    • Financial Markets Stable and well functioning markets
    • Governance Policy Public management and structures
    • Local Government Affairs Finance, structures and cooperation
    • Wellbeing Services Counties Duties, other activieties and finances
    • Public Sector ICT Information policy and steering
    • Government as Employer Personnel and employer activity
  • Current issues
  • Projects and legislation
  • Publications
  • Ministry
  • Contact information
  • News archive
  • Russian Attack on Ukraine
  • Securing daily payments
  • Sustainable Growth Programme for Finland
  • Nordic cooperation
  • Sign up for news
suomiLue artikkeli suomeksi svenskaLäs artikeln på svenska EnglishRead article in English davvisámegillii

Ráđđehus linnjii sode-ođastusa ovdáneamis

Ministry of FinanceMinistry of Social Affairs and HealthMinistry of the Interior
Julkaisuajankohta 5.6.2020 14.52 | Julkaistu suomeksi 8.6.2020 klo 17.39
Type:Dieđáhus

Ráđđehus lea ožžon válmmasin sode-ođastusa linnjemiid, maid vuođul ođastusa válmmastallan jotkojuvvo.

Sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ráhkadusođastusa láhkaárvalusat addojuvvojit cealkámušjorrosii vel geassemánu áigge. Ođastus ovdána sihke ráhkadus- ja bálvalusođastussan. Bálvalusaid ovdáneapmi ollašuhttojuvvo Boahtteáigge dearvvašvuohtaguovddáš-fidnus, man ruhtadanohcan nogai miessemánu loahpas. Ohcama bohtosat almmustuhttojuvvojit geassemánu loahpas.

Guovlojuohku ja integrašuvdnaovddasvástádus

Guovlojuohku ollašuhttojuvvo nu, ahte ođastusa maŋŋel lea okta ja oktasaš eanangoddejuohkoláhka ja eanagoddejuohku, mii doaibmá sode-eanangottiid lassin maid eanangottiid lihtuid doaibmaguovlun ja stáhtaguovlohálddahusa guovlojuoguid vuođđun. Fápmuibidjanlágas mearriduvvo eanangoddejuogus go ođastus boahtá fápmui. 

Uusimaas heivehuvvo sode-eanangottiid vuođu mielde vuođđočoavddus earret Helssega, mas gávpogin livččii ovddasvástádus sode ja gádjundoaimma ordnemis, ja HUS-eanangoddeovttastumi, mas livčče lágas mearriduvvon barggut – sierraláhka dievasmahtášii oktasašnjuolggadusaiguin ráddjema.

Ráđđehusa ovdanbuktojumis, mii vuolgá cealkámušjorrosii, Nuorta-Savo buohccedikšunbiirre gielddat sirdojuvvoše Davvi-Savo eanangotti oassin. Ovdanbuktojumi váikkuhusárvvoštallama duogášmuittuhančállosis leat guorahallojuvvon sihke dáláš ja evttohuvvon ođđa guovlojuogu váikkuhusat Nuorta-Savo gielddaid ekonomiijai, eiseváldi- ja hálddahusdoibmii, sode-bálvalusaid ordnemii sihke olbmuid oassálastin- ja váikkuhanvejolašvuođaide.

Vuođđo- ja sierranasdásis ovttaiduhttojuvvo ordnenovddasvástádus ovtta ordnejeaddjái. Oassi sosiálafuolahusa ja dearvvašvuohtafuolahusa bálvalusain čohkkejuvvo stuorit ollisvuođaide ovtta dehe máŋgga eanangoddái. Sosiála- ja dearvvašvuohtasuorggi viiddes birrajándorgohccima bálvalusaid ovddasvástádus gullá 13 eanangoddái. Eanangottiid ordnen sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa guvllolaš oktiisoabaheami, gárggiideami ja ovttasbarggu várás ráhkaduvvojit vihtta ovttasbargoguovllu.

Ordnen ja buvttadeapmi

Sode-eanangottiin livččii ovddasvástádus lágas mearriduvvon bargguin sihke mearrádusdahkamis bálvalusaid ovttaveardásaš oažžašuvvamis, bálvalusaid dárbbu, meari ja kvaliteahta meroštallamis ja buvttadanvugiin. Dain livččii ovddasvástádus eiseváldái gullevaš doaibmaválddi geavaheamis (almmolaš válddi geavahus) sihke bálvalusaid buvttadeami bearráigeahčus.

Dasa lassin sode-eanangottiide gullá ovddasvástádus bálvalusaid lassin ee. ovddalgihtii eastadeaddji sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusas, skuvlen- ja dutkandoaimmas, spiehkastadiliide ja árrodiliide ráhkkaneamis sihke fuolahusdiliide ráhkkaneamis njoammundávddaid duostunbargguin.

Sode-eanangottiin galggašii leat doarvái buorre máhttu, doaibmannákca ja válmmasvuohta váldit ovddasvástádusa sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa ordnemis ja dat galgá fuolahit orruideaset bálvalandárbbu miel sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa oažžašuvvamis buot diliin. Dasa lassin sode-eanangottis ferte leat ordnenovddásvástádusa ollašuhttima gáibidan doarvái buorre bálvalusbuvttadus.

Stuđeantafuolahusa kuráhtor- ja psykologabálvalusat ordnejuvvoše boahttevaš eanangottiin, muhto ollašuhttojuvvoše lagasbálvalussan skuvllain ja oahppolágádusain dego dálnai. Čuvgehusdoaimma ja eanangottiid giddes ovttasbargu sihkkarastojuvvo nu ahte dasa duddjojuvvojit dárbbašlaš ovttasbargoráhkadusat.

Stuđeantafuolahusa bálvalusat nannejuvvojit ja bargui ráhkaduvvojit čadni mihtut ráđđehusprográmma mielde. Mihtut gokčet ovda- ja vuođđooahpahusa sihke nuppi dási stuđeantafuolahusa bálvalusaid.

Gádjundoaimma ordnen

Gádjundoaimma ordnema ovddasvástádus livččii 22 sode-eanangottis ja Helssega gávpogis. Daningo sode-eanangottiin livččii ovddasvástádus sihke sosiála- ja dearvvašvuohtadoaimma ja gádjundoaimma ordnemis iežaset guovllus, de gádjunlágádusat sáhtáše boahttevuođasge dikšut gádjundoaimma bargguid lassin maid vuosttašdikšun- ja vuosttašveahkkebargguid. Gádjundoaibma livččii goitge boahttevuođasge sierra, sosiála-ja dearvvašvuohtafuolahusain bálddalaš doaibmasuorgi.

Ođastusa mielde stáhta stivren gádjundoaimmas nanusmuvašii ja gádjundoaimma ruhtadeapmi boađášii boahttevuođas stáhta bušeahtas. Gievrrat riikkaviidosaš stivren buoridivččii boahttevuođas ain eanet ovttalágán ja dađi lági mielde ovttaveardásaččat gádjundoaimma bálvalusaid buvttadeami olles riikkas.

Ordnenovddasvástádus ja oastinbálvalusat

Sode-eanangottit sáhtáše háhkat sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid priváhta bálvalusbuvttadeaddjis, juos bálvalusaid háhkan lea dárbbašlaš doarvái buriid ja ovttaveardásaš bálvalusaid ordnema várás sihke bargguid vuogálaš dikšuma várás. Háhkanvuloš bálvalusat galggaše leat sisdoaluset, viidodagaset ja mearálaš ossodagaset dáfus dakkárat, ahte eanangoddi bastá fuolahit buot diliin ordnenovddasvástádusas áššáigullevaš ollašuhttimis. 

Oastinbálvalussan eai oaččoše háhkkojuvvot ordnenovddasvástádusa ollašuhttima barggut ja almmolaš válddi geavahus, iige maid sosiálagohccin ja dearvvašvuohtafuolahusa birrajándorgohccin eaige vuosttašdikšuma ordnenbarggut. Dánveardásaš eavttuiguin sáhtášii geavahuvvot láigobargofápmu.

Priváhta bálvalusbuvttadeaddji sáhttá dikšut barggu, mii doallá sisttis almmolaš válddi dušše, juos das mearriduvvo sierra eará lágas.

Oastinbálvalusbuvttadeaddji ja dán vuolleháhkki ferte deavdit priváhta dearvvašvuohtafuolahusas addojuvvon lágas ja priváhta sosiálabálvalusain addojuvvon lágas mearriduvvon eavttuid (boahttevuođas bálvalusbuvttadeaddji- ja bearráigeahččolága eavttuid). Priváhta bálvalusbuvttadeaddji sáhtášii háhkat iežas doaibmaválddi dievasmahtti sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid vuolleháhkkis. 

Bearráigeahčču

Sode-eanangottiide addojuvvošii háhkanmearrádusaid ákkastallangeatnegasvuohta sihke geatnegasvuohta eanangottiid riskkaidhálddašeamis ja geatnegasvuođas ráhkkanit oastinbálvalussoahpamušain soahpamuša nohkamii sihke vejolaš rihkkun- ja árrodiliide. Eanangottiide addojuvvošii geatnegasvuohta bearráigeahččat ja stivret oastinbálvalusdoaimma álbmot- nugo individuála dásis. Dasa lassin mearriduvvošii, ahte eanangotti olggobealde dagahan bargguid plánat čuvvojuvvoše SDM jahkásaš ráđđádallamiid oassin.

Ordnenláhkii čáhkaduvvoše eanangottiid bearráigeahču njuolggadusat, main bearráigeahččoeiseváldin doibmet guovlohálddahusdoaimmahagat ja Valvira. Ordnenláhkii čáhkaduvvojit eanangottiid iešbearráigeahču njuolggadusat.

Eanangottiid stivren

Stáhtaráđđi nannešii sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma riikkaviidosaš ja finansapolitihka strategalaš ulbmiliid njealjijagášáigodahkii. Eanangottiid doaibma ja ekonomiija guorahallojuvvošii jahkásaš stivrenráđđádallamiin, mat ollašuhttojuvvoše SDM jođihemiin. Ministeriijaid ollái vuođđuduvvoše ođđa sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa (SDM), gádjundoaimma (SM) sihke eanangoddeekonomiija ja -hálddahusa (RM) ráđđádallangottit, maidda oassálastet buot eanangottit ja stivrejeaddji ministeriijat.

Hálddahus

Eanangottiid doaimma, hálddahusa ja ekonomiija áššiin mearriduvvo eanangoddelágas, man njuolggadusat leat guhkás ovttalágánat gielddalága danveardásaš njuolggadusaiguin. Eanangoddelága njuolggadusat leat almmolaččat ja guđđet eanangotti dárkilit organisašuvdnaráhkadusa eanangotti alimus stivrra mearrideapmái.

Eanangotti alimus mearridanorgána lea alimus stivra, mii válljejuvvo válggain. Eanangotti doaibma jođihuvvo eanangotti alimus stivrra dohkkehan eanangoddestrategiija mielde. 

Eanangotti hálddahusa ordnema lassin eanangoddelágas leat njuolggadusat earret eará eanangotti orruid oassálastin- ja váikkuhanvugiid birra.

Vuođđudanmuttu gaskaboddasaš hálddahus

Eanangottiid vuođđudeami maŋŋel – ovdal eanangotti alimus stivrra doaibmaáigodaga álgima ja eanangotti stivrra ásaheami – dárbbašuvvo doaibmaorgána, mas lea ovddastus doaimma álggaheami válmmastallamis.

Dálá áigge bargguid dikšu eiseválddiid ovddasteddjiin čohkkejuvvon gaskaboddasaš válmmastallandoaibmaorgána, masa barggut sirdojuvvojit. Doaibmaorgána čoahkkáibijus mearriduvvo fápmuiboahtinlágas dađi lági mielde, ahte sierra doaibmiid ovddastus dorvvastuvvo. Doaibmaorgána ásaheami ja organiserema ovddasvástádus livčči gielddas dehe gieldaovttastumis, mas guovllu gielddat livčče ovttamielalaččat mearridan.   

Bargit

Gielddaid sosiála-ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma bálvalusaid buvttadeaddji ovttadagaid ja lágádusaid sihke gieldaovttastumiid bargit sirdásit bargguideaset mielde ollislažžan sode-eanangottiid ja sode-eanangoddeovttastumiid bálvalussii fitnodatluobaheami prinsihpaid mielde. Dasa lassin oahpaheaddjifuolahusa kuráhtorat ja psykologat sirdásit sode-eanangottiid bálvalussii.

Gielddaid oktasaš doarjjabálvalusaid bargit sirdásit sode-eanangottiid ja sode-eanagoddeovttastumiid bálvalussii, juos bargguin unnimusat bealli čuohcá bálvalusaide, mat sirdásit.

Áššehasmávssut

Áššehasmávssut guorahallojuvvojit jahkásaččat eanangottiid stivrema mielde ja árvvoštallamis leago ruhtadeapmi doarvái buorre. Eanangottiid ruhtadeami mearrašuvvanákkaid válmmastallamis geahčaduvvo dárbu ja vejolašvuohta váldit vuhtii eanangottiid sierralágán eavttuid bearrat boađuide čadnojuvvon áššehasmávssuid.

Birasdearvvašvuohtafuolahus

Birasdearvvašvuohtafuolahusa barggut eai čáhkaduvvo eanangotti bargguide. Barggu sirdin eanangottiide čielggaduvvo máŋggasuorggat eanangotti válmmastallama olis. SDM johttáha ovttas EMM:in čilgehusa birasdearvvašvuohtafuolahusa vejolaš eará ordnejeddjiid meari unnideapmái siktejeaddji ordnedemiin sode-ođastusa bálddas. Eanan- ja meahccedoalloministeriija ásaha bargojoavkku láhkaásaheami ođasnuhttima várás, mii guoská šibitdoavtterbálvalusaid.

Gielddaid ruhtadeapmi

Gielddaid boađut ja golut sirdojuvvojit eanangottiid doaimma ruhtadeami várás árvvu mielde 19,6 miljárdda euro jagi 2020 dásis. Dát ollašuhttojuvvo nu ahte unniduvvojit stáhtaossodagat, vearromassimiid kompensašuvnnat, gielddaid oassi searvvušvearu buvttadusas sihke gielddavearru. Vearuhusa oassi livččii sulaid 13 miljárdda euro. Gielddavearru sirdojuvvo eanangottiid ruhtadeapmái nu ahte gielddaid boahtovearut vuoliduvvojit seammasturrosaččat. Dálás árvvoštallan lea 12,63 proseantaovttadaga.

Gielddaid boađut ja golut sirdásit oba riikka dásis liikká olu, dan sadjái gielddaid mielde earut sáhttet leat stuorrát. Earáhusat, mat čuhcet gielddaid ekonomiijai, dahkkojuvvojit govttolažžan sierralágán dássenelemeanttaiguin gielddaid stáhtaossodatvuogádagas. 

Sirdáseaddji goluid ja boađuid erohus dássejuvvo sierra earáhusráddjehusain. Ekonomiija ollislaš earáhuvvan ráddjejuvvo viđa jagi sirdásandássemiin dađi lági mielde, ahte ekonomiija dássedeattu earáhus ráddjejuvvo ceahkkálastimiin +/- 100 euro orruguovdasaš eanemusearáhusa guvlui. Badjelmanni oassi dássejuvvo doaisttážii fásta earáhusdássemiin. Ođastusa fápmuiboahtinjagi dássedeattu nuppástus ráddjejuvvo nollan fápmuiboahtinjagi ovddit dili ektui. Dasa lassin boađuid dássenvuogádahkii dahkkojuvvojit mearkkašahtti rievdadusat.

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi vuođđuduvvá stuora oasi mielde stáhta ruhtadeapmái sihke muhtin oassái áššehas- ja geavahanmávssuide. Vuosttaš muttus sode-eanangottiin ii leat vearuhusriekti. Sode-eanangottiid ruhtadeami vuođu ráhkadit bargguid golut, mat  sirdásit gielddaid sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusas ja gádjundoaimmas. Ruhtadanvuođđu bajiduvvo jahkásaččat árvvoštallojuvvon bálvalusdárbbu ja golludási šaddamiin. Golludásis váldojuvvojit maid vuhtii sode-eanangottiid vejolaš bargoearáhusat. Dán lassin sode-eanangottiid ruhtadeami dássi dárkkistuvvo maŋálgihtii nu, ahte rehkenastinvuđot golut eai sierrán duođalaš goluin.

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi lea ollislaččat gokčevaš ja dat juhkkojuvvo sode-eanangottiide rehkenastinvuđot sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma bargguid bálvalusdárbbu ja dilledahkkiid govvejeaddji dahkkiid vuođul. Dán lassin oassi ruhtadeamis mearrášuvvá orruguovdasaččat sihke buresbirgejumi ja dearvvašvuođa ovddideami kriteara bakte.

Sode-eanangottiin lea dasa lassin vuoigatvuohta oažžut lassiruhtadeami sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ja gádjundoaimma bálvalusaid dorvvasteami várás, juos juolluduvvon ruhtadeami dássi muđuid bijašii várá vuollái daid ordnema.

Ođastusa fápmuiboahtinjagi áigge sirdásuvvo njuolga rehkenastinvuđot ruhtadanmállii, goas dárbodahkkiid earáhus váldojuvvo dakkaviđe vuhtii dievasmearálažžan. Sirddamuttos golut, mat sirdásit gielddain, ja sode-eanangotti rehkenastinvuđot ruhtadeami gaskasaš earru dássejuvvo goitge sirddadássemiin dađi lági mielde, ahte earáhus lea eanemusat +/- 150 euro orru guovdu rehkenastojuvvon čieža jagi áigge. Badjelmanni oassi dássejuvvo doaisttážii fásta earáhusdássemiin. 

Opmodat

Sode-eanangottiin ferte leat hálddustis ordnenovddasvástádusas ollašuhttima várás dárbbašlaš opmodat. Buohccedikšunbiirriid ja sierrafuolahusbiirriid gieldaovttastumit sirdásit eanangottiide váriidisguin ja velggiidisguin. Luovos opmodat, soahpamušat sihke sirdáseaddji bargiid luopmobálkávealgi, mat leat gielddaid ja eará gieldaovttastumiid sosiála- ja dearvvašvuohtadoaimma sihke gádjundoaimma anus, sirdásit eanangottiide. Eanangoddi láigoha gielddain daid eaiggáduššamii báhcci sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma doaibmasajiid sirddaáigái (unnimusat golbma jagi ja ovtta jagi válljenriekti).

Vearuhus

Gielddaid vearroboađut sirdojuvvojit stáhtii eanangottiid doaimma ruhtadeami várás. Dálá dili árvvoštallama mielde dienasvearut sirdojuvvojit sulaid 12,1 miljárdda euro ja searvvušvearut sulaid 0,6 miljárdda euro jagi 2020 dásis árvvoštallama mielde.

Dienasvearu rievdadusat ollašuhttojuvvojit dáláš vearrovuogádaga siste geahpádusaid sihke stáhta ja gielddaid vearroproseanttaid rievdademiin. Seammas stáhta- ja gielddavearu vearrovuođut ovttastahttojit. Buot gielddaid gielddavearroproseanttat vuoliduvvojit válmmastallama dálá árvvoštallama mielde 12,63 proseantaovttadaga ja stáhta vearuhus čavgejuvvo danveardásaččat.

Rievdadusat, mat dahkkojuvvojit dienasvearuhussii, ollašuhttojuvvojit dađi lági mielde, ahte dain lea nu unnán go vejolaš váikkuhus vearrogeatnegasaid vearuhusa dássái: ođastusain ii leat ulbmil geahpidit iige čavget geange vearuhusa. Dietnasa vearuhus galgá geahpiduvvot dálá árvvoštallama mielde sulaid 185 miljovnna euroin, vai dienasvearuhus ii čavggaše. 

Searvvušvearu oasis gielddaid oassi searvvušvearu buvttadusas unniduvvo ovttain goalmmádasain ja stáhta oassi šaddaduvvo danveardásaččat. Sode-eanangottiid vearuhuslaš sajádat boahtovearuhusas dávistivččii eará almmusservošiid vearuhuslaš sajádahkii. Stáhta- ja gielddavearuhusa invalidageahpádusat sihkkojuvvoše ja danveardásaš ruhtamearri čuozihuvvošii lápmasiidbálvalusa ovddideapmái. Go gieldaovttastumit sirdojuvvojit váriidisguin ja velggiidisguin fápmuiboahtinlágas mearriduvvon vuogi mielde sode-eanangottiide dehe sode-eanangoddeovttastumiide, de opmodaga sirdimiin ii leat ulbmil dagahit boahto-, árvolassivearro- ja váriidsirdinčuovvumušaid.

Árvolassivearru

Eanangottálaš doaimma háhkanneutrálavuođa buorideami várás eanangoddái buhttejuvvošii earret eará oktasaš hálddahusa, sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa ja gádjundoaimma várás dahkkojuvvon čáhkaduvvon árvolassivearrogollu. Sode-eanangottis ja sode-eanangoddeovttastumis livččii vuoigatvuohta oažžut máhcahussan vearuhuslaš háhkamiidda gullevaš vearrogolu sihke sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa vearuhis háhkamiidda gullevaš rehkenastinvuđot árvolassivearrogolu. Almmusservošat, main lea eará sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa ja gádjundoaimma ordnenovddasvástádus, buohtastahttojuvvoše sode-eanangoddái.  

Hálddahuslaš ovttageardánvuođa dihte buhtadus ollašuhttojuvvošii teknihkalaččat árvolassivearu olis dego gieldalaš sektora oasis dálá áigge ja háhkamiidda gullevaš vearru máhcahuvvošii árvolassivearromeannudeamis. Ođastusa čuovvumuššan gieldalaš sektora háhkamiidda gullevaš árvolassivearu mearri unnošii árvvu mielde sulaid 1,6 miljárdda euro ja danveardásaš mearri sirdásivččii eanangottálaš sektorii.

Gielddaid ruhtadeapmi  

Gielddaid boađut ja golut sirdojuvvojit eanangottiid doaimma ruhtadeami várás árvvu mielde sulaid 19,1 miljárdda euro ovddas jagi 2020 dásis. Dát ollašuhttojuvvo nu ahte unniduvvojit stáhtaossodagat, vearromassimiid kompensašuvnnat, gielddaid ossodat searvvusruhtadeami buvttadeamis ja gielddavearru. Vearuhusa oassi livččii sulaid 13 miljárdda euro. Gielddavearru sirdojuvvo eanangottiid ruhtadeapmái gielddaid boahtovearroproseanttaid vuolidemiin seammasturrosaččat. Dálás árvvoštallan lea 12,63 proseantaovttadaga.

Gielddaid boađut ja golut sirdásit oba riikka dásis liikká olu, dan sadjái earut gielddaid mielde sáhttet leat stuorrát. Gielddaid ekonomiijai čuohcci earáhusat dahkkojuvvojit govttolažžan sierralágán dássenelemeanttaiguin gielddaid stáhtaossodatvuogádagas.

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi vuođđuduvvá stuora oasi mielde stáhta ruhtadeapmái sihke muhtin oassái áššehas- ja geavahanmávssuide. Vuosttaš muttos sode-eanangottiin ii leat vearuhanvuoigatvuohta.

Ruhtadanvuođđu bajiduvvo jahkásaččat árvvoštallojuvvon bálvalusdárbbu ja golludási loktanemiin. Dása lassin sode-eanangottiid olles riikka ruhtadandássi dárkkistuvvo maŋálgihtii nu, ahte rehkenastinvuđot golut eai sierran duođalaš goluin.

Sode-eanangottiid ruhtadeapmi leat oktasaččat gokčevaš ja dat juhkkojuvvo sode-eanangottiide rehkenastinvuđot sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa sihke gádjundoaimma bargguid bálvalusdárbbu dilledagaldagaid govvejeaddji dagaldagaid vuođul. Dán lassin oassi ruhtadeamis mearrašuvvá orruvuođu mielde sihke buresbirgejumi ja dearvvašvuođa ovddideami kritera bakte. Sode-eanangottiid sirdáseapmi rehkenastinvuđot ruhtadanmállii álkidahttojuvvo sirdináigodaga ruhtademiin.

Sode-eanangottis lea dasa lassin vuoigatvuohta oažžut lassiruhtadeami sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ja gádjundoaimma bálvalusaid dorvvasteami várás, juos mieđihuvvon ruhtadeami dássi muđuid bijašii vára vuollai daid ordnema.

Lassidieđuid addit:

Päivi Salo, STM p. 02951 63113, [email protected]

administrative areas counties division division into regions economy health and social services reform health care services municipalities prosperity social services taxation

See also

Government decides on General Government Fiscal Plan for 2026–2029

Type:Press release Publication date:30.4.2025 13.34

A trade war poses a threat to Finland’s economic recovery and its already fragile general government finances 

Type:Press release Publication date:30.4.2025 11.02

Finland’s economy to recover from recession – debt ratio shows signs of stabilising

Type:Press release Publication date:19.12.2024 11.03

IMF supports Government’s economic policy

Type:Press release Publication date:8.11.2024 14.09

We cannot allow the evil of antisemitism to prevail

Type:Press release Publication date:6.11.2024 18.01

Finland requests second payment from EU under Recovery and Resilience Plan

Type:Press release Publication date:11.10.2024 15.52
Valtiovarainministeriö frontpage Valtiovarainministeriö

Snellmaninkatu 1 A, Helsinki PO Box 28

FI-00023 Government, Finland

Tel. +358 295 16001

About the site

Data protection

Accessibility statement

Sitemap

Questions and feedback

  • Frontpage
  • Areas of expertise
    • Economic Policy
      • Starting points for economic policy
        • General government finances
        • Economic framework
        • Fiscal policy
        • Structural policy
      • Spending limits in central government finances and the budget
        • Central government spending limits
        • The budget
      • EU and the economy
        • European Semester
        • Fiscal rules
        • Budget
      • Assessment and monitoring of central government finances
        • Credit Ratings
        • International comparison of the Finnish economy
      • International Financial Affairs
        • Coalition for Climate Action
      • Discretionary government grants
    • Economic Prospects
      • Economic forecasts
        • Monthly data on public finances and data on contingent liabilities
        • Revenue Working Group
        • Economic trends in construction
      • Descriptions of methods
      • Economic analyses
    • Taxation
      • Tax system
      • Personal taxation
        • Taxation of earned income
        • Taxation of capital income
        • Taxation at source on interest
        • Taxation of inheritance and gifts
        • Taxation of asset transfers
      • Business taxation
      • International income taxation
        • Co-operation in international taxation
        • Tax agreements
      • Real estate taxation
      • Value Added Tax
        • Tax on Insurance Premiums
      • Excise Duty
      • Road transport taxation
      • Customs
      • Tax expenditures
    • Financial Markets
      • Regulation of financial markets
        • Sanctions in the financial markets
        • New financial technologies
      • Stability and supervision
      • Government financial policy
      • Preventing money laundering and terrorist financing
        • Prevention
        • Legislation
    • Governance Policy
      • Openess, trust and ethics
      • Core principles and future of governance policy
        • Futures work and evaluations of governance policy
        • International activities
        • Proactive governance through anticipatory innovation
      • Public Service Leadership
        • Shared values and principles for public service leadership
        • Joint development and events
        • Position and service relationships of senior management
        • Leaders selection and career management
        • Preconditions for succeeding
        • Evidence-based management
        • Support for the senior management in central government
      • Structures, guidance and direction of administration
        • Central government
        • Municipal administration
        • Systems for guidance and direction
      • Management and steering of central government finances
        • Central government financial administration
      • Internal control and risk management
      • Shared government services
        • State properties
        • Government procurement
        • Financial and HR services
        • Education and training services
      • Public sector innovations
    • Local Government Affairs
      • Legislation on municipalities
        • Municipal structure
        • Local government employees
      • Local government’s duties and activities
        • Cooperation between the state and the municipalities
          • Advisory Committee on Local Government Finances and Administration
          • Evaluation of basic services
        • International cooperation
      • Local government finances
    • Wellbeing Services Counties
      • Duties and other activities
        • Wellbeing services counties
        • Cooperation
        • Decision-making
        • Guidance
        • Opportunities to influence and participate
      • Finances of the wellbeing services counties
        • Funding
        • Additional funding
        • Budget and financial plan
        • Investments
      • Negotiations with wellbeing services counties
    • Public Sector ICT
      • Digitalisation
        • Digital services
        • Artificial intelligence and robotisation
          • Guidelines on using generative artificial intelligence to support and assist work in public administration
        • Digitalising and automating life and business events
          • Programme to promote life event based digitalisation
            • Questions and answers regarding life event based digitalisation
          • Easing the management of the affairs of a deceased relative
            • Frequently asked questions about the programme to ease the management of the affairs of a deceased relative
        • Priority of digital communications by public authorities
      • Information policy and steering
        • Information management map of public administration
        • Information policy report
        • Open data
        • Architectures
        • Project on redesigning the system of personal identity codes
        • Government policy programmes
          • Opening up and using public data
        • Steering of information management in public administration
          • Advisory boards on information management in public administration
        • Ethical Guidelines for AI in Public Administration
        • Interoperable Europe
      • Information security and cybersecurity
      • International cooperation on digitalisation and ICT
      • Information Management Board
    • Government as Employer
      • Collective Bargaining
        • Industrial peace
        • Agency-level collective bargaining 
        • Local union representatives
        • Occupational health and safety 
        • Cooperation
      • General collective agreements for government 
      • Terms and conditions of employment relationship
        • Pay, incentive schemes
          • Pay system in central government
          • Performance-related pay
          • Employees' mutual funds
        • Working hours
        • Annual leave
        • Official journeys
        • Absence
        • Benefits in kind
        • Occupational health care
      • Guidelines and regulations
      • Civil service law
      • Values and civil service ethics
        • Advisory Body on Civil Service Ethics
      • Support for personnel management
        • Central Government Human Resources Strategy
        • Personnel planning
        • Multi-location working in central government
        • Recruitment
        • Competence development
        • Personnel rotation and exchanges of public officials
        • Equality and equity
        • Tools and methods
        • Central government medals of merit for public officials
      • State personnel as statistics
  • Current issues
    • News archive
    • Russian Attack on Ukraine
    • Securing daily payments
    • Sustainable Growth Programme for Finland
      • Finland’s Recovery and Resilience Plan
        • Green transition
        • Digitalisation
        • Employment and skills
        • Health and social services
        • REPowerEU
      • Process
    • Nordic cooperation
      • Nordic Council of Ministers for Digitalisation
      • World’s smoothest cross-border mobility and daily life through digitalisation
    • Sign up for news
  • Projects and legislation
    • Coordinating services and premises
      • Reshaping of regionalisation
      • Renewal of central government’s service and premises network in 2020s
        • Frequently asked questions about the renewal of the services and premises network
        • Regional progress of the reform
    • Project to implement the reformed eIDAS Regulation nationally
      • European Digital Identity Wallet
        • Questions and answers about the European wallet application
        • Piloting European Digital Identity Wallet
    • ProcurFinland – making public procurement more effective
      • National Public Procurement Data Repository
    • Coordination Group for Digitalisation
      • Advisory boards
      • Digital statutes in the EU
    • Development of internal control and risk management
    • Opening up and using public data
    • Project to implement the gambling system reform
    • Reform of regional state administration
  • Publications
    • Web publications
      • Economic Survey, Autumn 2025
  • Ministry
    • Task and objectives
    • Management and organisation
      • Ministers
        • Minister of Finance
        • Minister of Local and Regional Government
        • Minister of Economic Affairs
      • Management
      • Departments
    • Boards
      • Finnish Productivity Board
        • Board members
    • Ministry of Finance's branch of government
      • Agencies
      • State-owned companies and unincorporated State enterprises
      • Funds
    • Whistleblower protection
    • Ministry as a workplace
    • History
    • Contact information and visiting address
  • Contact information
    • Personnel search
    • Media and Communications Unit

Contact