Kieldâi pargeemeeri peliluvá já pargoh kiäppáneh soti-uđâsmittem mield
Sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs já kááijumtooimâ uđâsmitmist láá stuorrâ ekonomâliih já toimâliih vaikuttâsah kieldáid. Kieldâi pargoh kiäzzuh tobdovávt já kieldâsektor pargeemeeri kiäppán merhâšitteht.
Uđâsmittem čuávumuššân kieldâi toimâkoloh kiäppáneh já kiävttuekonomiakoloin sirdâšuvá meddâl suulân peeli. Kuhes áigáduvâst tehálumos kieldâvaikuttâs lii tot, ete aalmug puáráásmân já puosâškuátmân lohtâseijee koloh já tain šaddee kieldâekonomian čyeccee riiskah sirdâšuveh meddâl ovtâskâs kieldâi ovdâsvástádâsâst.
Kieldâin sirdâšuvvee sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ pargoi ornim várás Suomân vuáđudeh 21 uđđâ jiešhaaldâtlâš soti-eennâmkodded. Toh vääldih ornimpargoid vuástá ive 2023 rääjist.
Helsig kaavpug västid sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ orniimist kuávlustis ige kulloo mongin soti-eennâmkoodán. Toos lasseen uđđâ HUS-eennâmkoddeovtâstume uárnee laavâst sierâ asâttum tâi Uusimaast sierâ soppum vättee spesiaalpyecceetipšo tooimâin.
Kieldâi ruttâdem
Kieldâi koloh sirdâšuveh eennâmkuddijd suulân 19,1 miljard eurod ive 2020 tääsist. Kieldâi puáđuh kepiduvvojeh oles eennâm tääsist sirdâšuvvee koloi mield. Kieldâi staatâoosijd já viärumonâttâsâi kompensaatio kepideh. Toos lasseen kieldâi uási siärvusviäru pyevtittâsâst já kieldâlâšviäru ucedeh. Puáđui sirdemist viäruttâs uási ličij suulân 13 miljard eurod.
Kieldâlâšviäru sirdeh eennâmkuudij ruttâdmân nuuvt, ete vyeledeh kieldâi puátuviäruprosenttijd täsistuárusávt: taan tove áárvu mield 12,63 prooseentohtâdâhhâd. Ulmen lii visásmittiđ, ete kieldâlij viäruttem piso masa siämmážin, ko kieldâi puátuviäruprosenttijd vyeledeh täsistuárusávt já västideijee náál staatâ viäruttem aledeh. Toos lasseen kieldâi koskâsiih viäruprosenttij iäruh siäiluh siämmážin. Lasseen kieldâi uási siärvusviäru pyevtittâsâst ucedeh oovtâ kuálmádâssáin já staatâ uási styeredeh västideijee náál.
Kieldâi puáđuh já koloh sirdâšuveh oles eennâm tääsist siämmáá ennuv, mutâ kieldâi mield iäruh sättih leđe stuárráh. Kieldâi ekonomian čyeccee nubástusâid taheh kuittâg kuáhtulâžžân kieldâi staatâuásivuáháduvâst, moos ráhtojeh sierâlágán tassimelementijd. Tassimelementij čuávumuššân kieldâi ekonomia täsitiädu nubástus (rekinistmâslâš) lii viiđâ ive sirdumpaje loopâst tuáistáážân pisovávt enâmustáá +/- 100 eurod ässee kuáttá. Täsitiäddoin uáivildeh ihelovduu meddâlistmij maŋa. Iheloovdâ vuod kovvee ruttâdem pijssám investistmáid, soijimáid já loovnâuánádâssáid piäiválij koloi luávdim maŋa.
Vuáđupalvâlusâi staatâuásivuáháduv vuáđurááhtus siäilu siämmážin, veikâ tast vyelgih-uv meddâl nk. soti-vuáđustâsliih uásih. Uđđâ kriteerin váldoo anon pyereestvaijeem já tiervâsvuođâ ovdedem laseuási. Merhâšitteeh nubástusah tahhojeh puáđui tassimvuáháduv tassimlase- já kepidemprosenttijd, mii hiäđut sehe koskâmiärálávt vyeleeb já aaleeb viärupuáđu kieldâid.
Omâdâhorniistâlmeh
Soti-eennâmkuudijn kalga leđe haaldust omâdâh, mii tarbâšuvvoo ornimovdâsvástádâs olášutmân, vâi palvâlusâi ornim lii máhđulâš, ko pargoh sirdâšuveh kieldâin soti-eennâmkuddijd.
Pyecceetipšopirrâduvâi já spesiaalhuolâttâspirrâduvâi kieldâovtâstumeh sirdâšuveh eennâmkuddijd varijdiskuin já velgijdiskuin njuolgist laavâ vuáđuld. Kieldâi já eres sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kuávlu kááijumtooimâ tipšoo kieldâovtâstuumij sosiaal- já tiervâsvuođâtooimâ sehe kááijumtooimâ kiävtust orroo pođoi omâdâh, sopâmušah sehe sirdâšuvvee pargovievâ luámupälkkivelgi sirdâšuveh eennâmkuddijd.
Kieldâi haaldun pääcih sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe kááijumtooimâ toimâtileh, maid soti-eennâmkodde laigut ucemustáá kulmâ ive sirdumääigi. Soti-eennâmkoodán puátá vuoigâdvuotâ juátkiđ sopâmuš vyeimistorroom oovtâ ive.
Omâdâhsirdemijn iä toovâ sajanmáávsu kieldáid ige kieldâovtâstuumijd. Kieldâovtâstumeoosij, pođoi omâduv já luámupälkkiveelgi meddâlistem kieldâ tássusist luávdih puáđusvaikuttâsâittáá reekkigtuálu peht muttemáin kieldâ vuáđu-uáiviomâduv.
Kieldâst lii vuoigâdvuotâ sajanmááksun tagarijn omâdâhornimijn šaddee njuolgâ koloin, moi šoddâmân kieldâ ij lah pastam jieijâs toimâiguin vaiguttiđ já moi čuávumuššân kieldâ ekonomâlâš jiešmeridemvuoigâdvuotâ lii vaarâst. Tágáreh sättih šoddâđ ovdâmerkkân kieldâ omâstem toimâtiilijn, maid iä taarbâš sirdumääigi maŋa. Sajanmáávsu lii máhđulâš mieđettiđ ucâmuš vuáđuld. Tile árvuštâlloo kieldâlâšviäruprooseent rekinistmâslii aledemtáárbu vievâst.
Pargoviehâ
Kieldâi já kieldâovtâstuumij sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs já kááijumtooimâ pargoviehâ sirdâšuvá ollásávt soti-eennâmkuudij palvâlusân. Toos lasseen kieldâi máttááttâstooimâst soti-eennâmkode palvâlusân sirdâšuveh uáppeehuolâttâs kuraattoreh já psykologeh.
Kieldâ ohtsijd toorjâpalvâlusâid tipšoo pargoviehâ sirdâšuvá, jis pargoin čuáccá ucemustáá peeli sirdâšuvvee pargoid. Toorjâpalvâlussân annojeh puoh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs tâi kááijumtooimâ tooimâ tuárjoo pargoh tego kuávdásmittum purrâmušhuolâttâs, čurgim, ekonomia- já pargoviehâhaldâttuv palvâlusah, ICT-palvâlusah, sehe talhâstieđâliih laboratorioh já kuvvimpalvâlusah. Puohnassân soti-uđâsmittem vaaigut paijeel 210 000 kieldâpargei já virgehaldâšeijei.
Sirdâšum annoo iävtuttâs vuáđuld finnodâhluovâtmin já tienuuvt pargoviehâ siäilut sirdummuddoost vyeimist orroo pargo- já virgekoskâvuotân lohtâseijee vuoigâdvuođâid já kenigâsvuođâid. Kieldâlii palvâlemkoskâvuotâlahâasâttem heiviittemsyergi vijđedeh kuoskâđ soti-eennâmkuudij já soti-eennâmkoddeovtâstuumij pargoviehân, te pargoadeleijee muttum ij vaaigut sirdummuddoost palvâlemkoskâvuođâ iävttoid.
Finnodâhluovâtmijguin sirdâšuveh suulân 173 000 olmožid 332 kieldâst tâi kieldâovtâstuumeest. Finnodâhluovâtmeh láá puátimin suulân 360, tastko uásist kieldâovtâstuumijn láá toimâsajeh maaŋgâ soti-eennâmkode kuávlust.
Uusimaa sierânâsčuávdus ohtâvuođâst soti-eennâmkoddeovtâstummeen nubástuvvee HUS-kieldâovtâstume já soti-eennâmkode pargoid tipšoo Helsig kaavpug pargoadeleijee ij muttuu.
Lasetiäđuh
kieldâminister Sirpa Paatero, puh. 050 512 1602, sirpa.paatero(at)vm.fi
minister Paatero sierânâsišedeijee Valtteri Aaltonen, puh. 0295 530 399, valtteri.aaltonen(at)vm.fi
Eennâmkuudij vuáđudem, haldâttâh já kuávlujuáhu:
ráđádâllee virgeolmooš Erkki Papunen, VM, puh. 02955 30167, erkki.papunen(at)vm.fi
Ruttâdem:
finansneuvos Markku Nissinen, VM, puh. 02955 30314, markku.nissinen(at)vm.fi
ráđádâllee virgeolmooš Ville Salonen, VM, puh. 02955 30388, ville.salonen(at)vm.fi
Eennâmkuudij ruttâdem:
sierânâsäššitobdee Jenni Jaakkola, VM, puh. 02955 30493, jenni.jaakkola(at)vm.fi
ráđádâllee virgeolmooš Miikka Vähänen, VM, puh. 02955 30341, miikka.vahanen(at)vm.fi
Omâdâhornimeh:
ráđádâllee virgeolmooš Pasi Leppänen, VM, puh. 02955 30564, pasi.leppanen(at)vm.fi
haldâttâsneuvos Mervi Kuittinen, VM, puh. 02955 30445, mervi.kuittinen(at)vm.fi
Pargoviehâ:
ráđádâllee virgeolmooš Anu Hernesmaa, VM, puh. 02955 30027, puh. anu.hernesmaa(at)vm.fi
lahâasâttemneuvos Marja Isomäki, VM, puh. 02955 30414, puh. marja.isomaki(at)vm.fi
Viäruttem:
ráđádâllee virgeolmooš Timo Annala, VM, puh. 02955 30318, puh. timo.annala(at)vm.fi
ráđádâllee virgeolmooš Marja Niiranen (alv-ääših), VM, puh. 02955 30238, marja.niiranen(at)vm.fi