Valtioneuvosto ja ministeriöt Media
FI

Kooʹddi tuâjjlažkåʹddmieʹrr peäʹltââvv da tuâj õccne soti-oođummuž mieʹtt

Valtiovarainministeriö 18.6.2020 15.09
Tiedote

Sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl da peälštemtuåim oođummšin liâ šuur ekonoomla da tuåimmjummušnallšem vaaiktõõzz kooʹddid. Kooʹddi tuâj ǩeäʹʒʒnâʹvve vueiʹvv-vueʹǩǩšânja da kåʹddsektoor tuâjjlažmieʹrr õccan miârkteeinalla.

Oođummuž seuʹrrjõssân kooʹddi tuåimmjummuž kuul õccne da ââʹnnemtällõskuulin seʹrddje meädda nuʹt peäʹl. Kuʹǩes äiʹǧǧkõõskin vääžnmõs kåʹddvaaiktõs lij, što meer âkkõõvvmõʹšše da puõccâmvuõʹtte õhttneei kuul da tõin seuʹrrjeei kåʹddtällõʹsse tillʼlõõvi riisk seʹrddje meädda oʹdinakai kooʹddi vuâsttõõzzin.

Kooʹddin seʹrddjeei sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl di peälštemtuåim tuâji riâššmõõžž diõtt Läʹddjânnma altteet 21 ođđ jiõččvaaldšemvuõđla soti-mäddkååʹdd. Tõk väʹldde riâššâmtuâjaid vuâstta eeʹjjest 2023 ääʹljeeʹl.

Heʹlssen gåårad vaʹsttad sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl di peälštemtuåim riâššmõõžžâst jiijjâz vuuʹdest ij-ǥa kuul ni koon soti-mäddkådda. Lââʹssen ođđ HUS-mäddkåʹddõhttõs reäšš lääʹjjest jeeʹrab šiõttuum leʹbe Uusimaa mäddkååʹddest jeeʹrab suåppum väʹǯǯlõs spesiaalpuõccihååid tuåimmjummšin.

Kooʹddi teäggtõs

Kooʹddi kuul seʹrddje mäddkooʹddid nuʹt 19,1 miljaard euʹrred eeʹjj 2020 tääʹzzest. Kooʹddi puåttjid vueʹleet veeʹzz jânnam tääʹzzest seʹrddjeei kuulid vaʹstteeinalla. Kooʹddi riikkvuäʹzzid da piiđmõõntõõzzi kompensaatio ǩieʹppeet. Lââʹssen kooʹddi vuäʹzz õutstõspiiđ puåttjest da kåʹddpiiđ uuʹcceet. Puåttji seerdast piiđtummuž vuäʹss leʹčči nuʹt 13 miljaard euʹrred.

Kåʹddpiiđ seeʹrdet mäddkooʹddi teäggtõʹsse vueʹleeʹl kooʹddi puåđpiiđproseeʹntid tääʹss-šuureʹld: tän poddsa aʹrvvõõzz mieʹldd 12,63 proseʹnttõhttõõǥǥ. Miârktõssân lij ainsmâʹtted kåʹddniiʹǩǩi piiđtummuž põõššâm âlddsin seämmanallšeʹmmen, ǥu kooʹddi puåđpiiđproseeʹntid vueʹleet tääʹss-šuureʹld da vaʹstteeinalla riikk piiđtummuž pââʹjdet. Lââʹssen kooʹddi kõskksa piiđproseeʹnti jeäʹrdõõzz seilla seämmanallšeʹmmen. Lââʹssen kooʹddi vuäʹzz õutstõspiiđ puåttjest uuʹcceet õõutin kuälmad vuäʹzzin da riikk vuäʹzz šõddeet vaʹstteeinalla.

Kooʹddi puåtti da kuul mottje veeʹzz jânnam tääʹzzest seämma jiânnai, tõn sâjja kooʹddi mieʹldd jeäʹrdõõzz vueiʹtte leeʹd šuur. Kooʹddi tällõʹsse tillʼlõõvi muttsid kuuitâǥ mååžnʼjââʹttet kooʹddi riikkvuäʹssriâšldõõǥǥâst, koozz raajât jeeʹresnallšmid taʹssjemvuõttelemeeʹntid. Taʹssjemvuõttelemeeʹnti seuʹrrjõssân kooʹddi tällõõzz tääʹssteädd muuttâs (laʹsǩǩeemnallšem) lij viiđ eeʹjj seʹrddempoodd looppâst meäʹrteʹmes äiʹǧǧen põõššinalla jäänmõsân +/- 100 euʹrred jälsteei mieʹldd. Tääʹssteäddin miârktet eeʹǩǩnorrõõzz jaukkummši mâŋŋa. Eeʹǩǩnorrõs kovvad peäʹlstes teäggtõõzz riʹjttjemvuõđ investâsttmõõžžid, teäʹǧǧruõkkmid da läinnvuänõõzzid mäʹhssemvuâlai kuuli käʹttem mâŋŋa.

Vuâđđkääzzkõõzzi riikkvuäʹssriâšldõõǥǥ vuâđđraajâs seill seämmanallšeʹmmen, håʹt-i tõʹst jäuʹǩǩe nc. soti-vuâđla vueʹzz. Ođđ kriteerân vääʹldet âânnmõʹšše pueʹrrjieʹllem da tiõrvâsvuõđ ooudâsviikkmõõžž lââʹssvueʹss. Miârkteei muttâz tuejjeet puåttji taʹssjemvuõttriâšldõõǥǥ taʹssjemvuõttlââʹss- da ǩieʹppeemproseeʹntid, mii ääukat nuʹt kõskkmeärrsa vueʹlab ǥu õllʼjab piiđpuåtti kooʹddid.

Jällmõšriâššmõõžž

Soti-mäddkooʹddin âlgg leeʹd vaaldšummšest riâššâmvuâsttõõzzâs teâuddjummšen taarbšeei jällmõš, što kääzzkõõzzi riâššmõš lij vueiʹtlvaž tuâji seeʹrdeen kooʹddin soti-mäddkooʹddid.

Puõccihåiddvuuʹdi da spesiaalhuâllvuuʹdi kåʹddõhttõõzz seʹrddje mäddkooʹddid vaaʹrineez da vieʹljineez vuõiʹǧǧest lääʹjj nuäjja. Kooʹddi da jeeʹres sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl di vuuʹd peälštemtuåim håiddai kåʹddõhttõõzzi sosiaal- da tiõrvâsvuõtt-tuåim di peälštemtuåim âânnmõõžžâst åårrai pååđtäʹvver jällmõš, suåppmõõžž di siiʹrdi tuâjjlažkååʹdd luämmpäʹlǩǩveäʹlǧǧ mottje mäddkooʹddid.

Kooʹddi vuäʹmstummša kuâđđje sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl di peälštemtuåim tuåimmsââʹj, koid soti-mäddkåʹdd vuåkrai uuʹccmõsân koolm eeʹjj seʹrddemääiǥas. Soti-mäddkådda šâdd vuõiggâdvuõtt kuuʹǩǩeed suåppmõõžž viõǥǥâståårrmõõžž iiʹjjin.

Jällmõš siiʹrdjin jeät spraav koʹrvvõõzz kooʹddid ij-ǥa kåʹddõhttõõzzid. Kåʹddõhttõsvuäʹzzi, pååđtäʹvver da luämmpäʹlǩǩvieʹlj jaukkummuš kååʹdd balaansâst kaaʹttet puåđõsvaaiktõõzztää rekknâʹstteʹld kååʹdd vuâđđkapitaal muuʹtteeʹl.  

Kåʹdd lij vuõiggõttum koʹrvvõʹsse nåkkmin jällmõšriâššmõõžžin šõddi vuõigg kuulin, kooi šõddmõʹšše kåʹdd ij leäkku vuäittam jiijjâz tuåimin vaaikted da kooi seuʹrrjõssân kååʹdd ekonoomlaž jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt vaarrtââvv. Näkam vueiʹtte šõddâd ouddmiârkkân seʹrddemääiʹj mâŋŋa taarbteeʹmen kuâđđjeei kooʹddi vuäʹmstem tuåimmsõõʹjin. Koʹrvvõõzz lij vueiʹtlva miõttâd ooccmõõžž vuâđald. Vueʹjj ärvvtõõlât kåʹddpiiđproseeʹnt laʹsǩǩeemnallšeeʹm pââʹjdemtaarb veäkka.

Tuâjjlažkåʹdd

Kooʹddi ja kåʹddõhttõõzzi sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl da peälštemtuåim tuâjjlažkåʹdd serdd obbvuõđstes soti-mäddkooʹddi kääzzkõʹsse. Lââʹssen kooʹddi mättʼtemtuåimmjummšest soti-mäddkååʹdd kääzzkõʹsse seʹrddje mättʼtõõttâmhuâl kuraattoor da psykoloog.

Kååʹdd õhttsa tuärjjõskääzzkõõzz håiddai tuâjjlažkåʹdd serdd, jõs tuâjain tillʼlââvv uuʹccmõsân peäʹl siiʹrdjid tuâjaid. Tuärjjõskääzzkõssân ǩiõččât puk sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuâl leʹbe peälštemtuåim tuåimmjummuž tuärjjeei tuâj mâʹte kõskkuum porrmõšhuâll, čiistem, tällõs- da tuâjjlažkåʹddvaaldâšm kääzzkõõzz, ICT-kääzzkõõzz, di taalkâstiõđla laboratorio da kovvâsttmõškääzzkõõzz. Pukveeʹzz soti- oođummuš vaaikat pâʹjjel 210 000 kåʹddtuâjjliʹžže da veeʹrjtuõʹllʼjeeja.

Serddmõš ǩiõččât eʹtǩǩõõzz vuâđald jäärnaǩluõvtummšen da nääiʹt tuâjjlažkåʹdd seeilat seʹrddempoodd viõǥǥâst åårrai tuâjj- leʹbe veʹrǧǧvuõʹtte õhttneei vuõiggâdvuõđid da õõlǥtemvuõđid. Kååddla kääzzkõsvuõttlääʹjjšiõttummuž suåvldemvuuʹd veeideet kuõskkât soti-mäddkooʹddi da soti-mäddkåʹddõhttõõzzi tuâjjlažkååʹdd, nääiʹt tuâjjuʹvddi muuttâs ij vaaikât seʹrddempooddâst kääzzkõsvuõđ määinaid.

Jäärnaǩluõvtummšin seʹrddje nuʹt 173000 oummu 332 kååʹddest leʹbe kåʹddõhttõõzzâst. Jäärnaǩluõvtummuž liâ šõddmen nuʹt 360, ǥu pieʹǩǩin kåʹddõhttõõzzin liâ tuåimmpääiʹǩ määŋg soti-mäddkååʹdd vuuʹdest.

Uusimaa mäddkååʹdd pååđräʹtǩǩummuž õhttvuõđâst soti-mäddkåʹddõhttõssân mõttjeei HUS-kåʹddõhttõõzz da soti-mäddkååʹdd tuâjaid håiddai Heʹlssen gåårad tuâjjlažkååʹdd tuâjjuʹvddi ij muttu.

Lââʹssteâđ

kåʹddminister Sirpa Paatero, teʹl. 050 512 1602, sirpa.paatero(at)vm.fi
minister Paatero spesiaalveäʹǩǩteei Valtteri Aaltonen, teʹl. 0295 530 399, valtteri.aaltonen(at)vm.fi

Mäddkooʹddi alttummuš, vaaldâšm da vuʹvddjuâkk:
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Erkki Papunen, VM, teʹl. 02955 30167, erkki.papunen(at)vm.fi

Teäggtõs:
finanssduumšeǩ Markku Nissinen, VM, teʹl. 02955 30314, markku.nissinen(at)vm.fi
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Ville Salonen, VM, teʹl. 02955 30388, ville.salonen(at)vm.fi

Mäddkooʹddi teäggtõs:
spesiaaläʹšštobddi Jenni Jaakkola, VM, teʹl. 0295530493, jenni.jaakkola(at)vm.fi
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Miikka Vähänen, VM, teʹl. 02955 30341, miikka.vahanen(at)vm.fi

Jällmõšriâššmõõžž:
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Pasi Leppänen, VM, teʹl. 02955 30564, pasi.leppanen(at)vm.fi
halltõsduumšeǩ Mervi Kuittinen, VM, teʹl. 02955 30445, mervi.kuittinen(at)vm.fi

Tuâjjlažkåʹdd:
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Anu Hernesmaa, VM, teʹl. 02955 30027, teʹl. anu.hernesmaa(at)vm.fi
lääʹjjšiõtteemduumšeǩ Marja Isomäki, VM, teʹl. 02955 30414, teʹl. marja.isomaki(at)vm.fi

Piiđtummuš:
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Timo Annala, VM, teʹl. 02955 30318, teʹl. timo.annala(at)vm.fi
saǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Marja Niiranen (alv-ääʹšš), VM, teʹl. 02955 30238, marja.niiranen(at)vm.fi