Gielddaid bargiidlohku geahppána beliin ja doaimmaid lohku geahppána sode-ođasmahttima mielde
Sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjundoaimma ođasmahttimis leat stuorra ekonomalaš ja doaimmalaš váikkuhusat gielddaide. Gielddaid barggut geahppánit dovdomassii ja gieldasektora bargiidlohku geahppána mearkkašahtti ládje.
Ođasmahttima dihte gielddaid doaibmangolut geahppánit ja geavahandoallomanuin sirdašuvvá eret sullii bealli. Guhkes áiggi mielde deháleamos gieldaváikkuhus lea dat, ahte álbmoga boarásnuvvamii ja buohcamii gullevaš golut ja riskkat, mat dain čuvvot gieldaekonomiijai, sirdašuvvet eret ovttaskas gielddain.
Sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjundoaimma bargguid, mat sirdašuvvet gielddain, ordnema várás Supmii vuođđuduvvojit 21 iešráđđejeaddji sode-eanangotti. Dat váldet lágidanbargguid badjelasaset jagi 2023 rájes.
Helssega gávpot vástida sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjundoaimma ordnemis iežas guovllus iige gula mange sode-eanangoddái. Dán lassin ođđa HUS-eanangoddeovttastus ordne lágas sierra mearriduvvon dahje Uusimaas sierra sohppojuvvon gáibideaddji erenomášbuohccedivššu doaimmain.
Gielddaid ruhtadeapmi
Gielddaid golut sirdašuvvet eanangottiide sullii 19,1 miljárdda euro jagi 2020 dásis. Gielddaid boađut vuoliduvvojit, nu ahte dat čuvvot olles riikkas sirdašuvvi goluid. Gielddaid stáhtaoasit ja vearuid manaheami kompensašuvdna geahpeduvvo. Dán lassin gielddaid oasus servodatvearu buvttadeamis ja gieldavearru vuoliduvvo. Sisaboađuid sirdimis vearuhusa oasus livččii sullii 13 miljárdda euro.
Gieldavearru sirdojuvvo eanangottiid ruhtadeapmái, nu ahte gielddaid boahtovearut vuoliduvvojit seamma dásis: dálá árvvoštallama mielde 12,63 proseantaovttadaga. Ulbmilin lea sihkkarastit, ahte gielddaássiid vearuhus bissu seammán, go gielddaid boahtovearroproseanttat vuoliduvvojit seamma dásis ja seamma áigge stáhta vearuhus bajiduvvo. Dán lassin gielddaid gaskasaš vearroproseanttaid erohusat bissot seammán. Dán lassin gielddaid oasus servodatvearu vuoittuin geahpeduvvo goalmmátosiin ja stáhta oasus fas bajiduvvo goalmmátosiin.
Gielddaid boađut ja golut sirdašuvvet olles riikkas seamma olu, dán sadjái erohusat gielddaid gaskkas sáhttet leat stuorrát. Gielddaid ekonomiijanuppástusat leat govttolaččat, go gielddaid stáhtaoasusvuogádahkii ráhkaduvvojit iešguđegelágan dássenelemeanttat. Dássenelemeanttaid dihte gielddaid ekonomiija dássedeattu nuppástus (rehkenastojuvvon) lea viđa jagi sirdašuvvanáiggi loahpas dássážii ja bissovaččat eanemustá +/- 100 euro ássi nammii. Dássedeattuin dárkkuhuvvo jahkegokču geahpádusaid maŋŋel. Jahkegokču govvida fas ruhtadeami reahkkáma háhkamiidda, investeremiidda ja loana oanádusaide dan maŋŋel, go manut leat gokčojuvvon.
Vuođđobálvalusaid stáhtaoasusvuogádaga vuođđoráhkadus bissu seammán, vaikko das báhcetge eret ng. sode-vuđot oasit. Ođđa kritearan váldojuvvo atnui buresbirgema ja dearvvašvuođa ovddideami lasseoassi. Deháleamos nuppástusat dahkkojit boađuid dássenvuogádaga dássenlasse- ja geahpádusproseanttaide. Dás lea ávki sihke gaskamearálaččat vuolit ja bajit vearroboađu gielddaide.
Opmodatordnemat
Sode-eanangottiin galget hálddašit opmodaga ordnengeatnegasvuođa ollašuhttima várás. Dalle bálvalusaid ordnen lea vejolaš, go doaimmat sirdašuvvet gielddain sode-eanangottiide.
Buohccedikšunbiriid ja erenomášfuolahusbiriid gieldaovttastumit sirdašuvvet eanangottiide njuolga lága mielde, nu ahte seammás sirdašuvvet maiddái daid várit ja vealggit. Gielddaid ja eará sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gieldaovttastumiid, mat dikšot guovllu sosiála- ja dearvvašvuođadoaimma ja maiddái gádjundoaimma, luovos opmodat, soahpamušat ja sirdašuvvi bargiid luopmobálkávealgi sirdašuvvet eanangottiide.
Gielddaid oamastussii báhcet sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjundoaimma doaibmanvisttit, maid sode-eanangoddi láigoha unnimustá golmma jahkái sirdašuvvanáigodaga mielde. Sode-eanangottiide boahtá vuoigatvuohta guhkidit soahpamuša, nu ahte dat lea fámus vel jagi.
Opmodaga sirdimis ii boađe buhtadus gielddaide iige gieldaovttastumiide. Gieldaovttastumiid, luovos opmodaga ja luopmobálkávealggi geahpádus gieldda dásádagas gokčojuvvojit boađusváikkuhusa haga rehkedoaluin, nu ahte gieldda vuođđooaiveopmodat rievdaduvvo.
Gielda lea vuoigadahtton oažžut buhtadusa dakkár njulges goluin, mat šaddet opmodatordnemis ja maid riegádeapmái gielda ii leat sáhttán iežas doaimmaidisguin váikkuhit ja maid dihte gieldda ekonomalaš iešmearridanvuoigatvuohta riskerejuvvo. Dákkárat sáhttet šaddat ovdamearkka dihte sirdašuvvanáigodaga maŋŋel, go gieldda oamastussii gullevaš doaibmanvisttit báhcet geavatkeahttá. Buhtadusa lea vejolaš mieđihit ohcamuša vuođul. Dilli árvvoštallojuvvo gieldavearroproseantta rehkenastojuvvon bajádusdárbbuin.
Bargit
Gielddaid ja gieldaovttastumiid sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjunlágádusa bargit sirdašuvvet ollásit sode-eanangottiid bargin. Dán lassin gielddaid oahpahusbargiin sirdašuvvet sode-eanangotti bargin oahppifuolahusa kuráhtorat ja psykologat.
Gieldda oktasaš doarjjabálvalusbargit sirdašuvvet, jos sin doaimmain unnimustá bealli guoská doaimmaid, mat sirdašuvvet. Doarjjabálvalussan dulkojuvvojit buot doaimmat, mat dorjot sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa dahje gádjunlágádusa doaimma, dego čohkkejuvvon biebmofuolahus, čorgen, ekonomiija- ja bargihálddahusa bálvalusat, ICT-bálvalusat ja dálkkasdieđalaš laboratoriat ja govvenbálvalusat. Buot buohkanassii sode-ođasmahttin guoská badjel 210 000 bargi ja virgehálddašeaddji.
Evttohusa mielde sirdašuvvan dulkojuvvo fitnodatluohpamin ja dan dáfus bargiin seilot sin bargo- ja dahje virgesoahpamuššii gullevaš vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat, mat luohpama áigge leat fámus. Gielddalaš bálvalusgaskavuohtaláhkaásaheami heivehansuorgi viiddiduvvo guoskkahit sode-eanangottiid ja sode-eanangoddeovttastumiid bargiid. Dán dihte bargoaddi nuppástus ii sirdašuvvama áigge váikkut bálvalangaskavuođa eavttuide.
Fitnodatluohpamiin sirdašuvvet sullii 173 000 bargi 332 gielddas dahje gieldaovttastumis. Fitnodatluohpamat leat sullii 360, daningo oasis gieldaovttastumiid leat doaibmanbáikkit máŋga sode-eanangotti guovllus.
Uusimaa sierračovdosa mielde HUS-gieldaovttastumi, mii rievdá sode-eanangoddeovttastupmin ja Helssega gávpoga, mii dikšu sode-eanangotti doaimmaid, bargiid bargoaddi ii rievdda.
Lassedieđut
gieldaministtar Sirpa Paatero, tel. 050 512 1602, sirpa.paatero(at)vm.fi
ministtar Paateron sierraveahkki Valtteri Aaltonen, tel. 0295 530 399, valtteri.aaltonen(at)vm.fi
Eanangottiid vuođđudeapmi, hálddahus ja guovlojuohku:
ráđđádalli virgeolmmoš Erkki Papunen, VM, tel. 02955 30167, erkki.papunen(at)vm.fi
Ruhtadeapmi:
finánsaráđđeaddi Markku Nissinen, VM, tel. 02955 30314, markku.nissinen(at)vm.fi
ráđđádalli virgeolmmoš Ville Salonen, VM, tel. 02955 30388, ville.salonen(at)vm.fi
Eanangottiid ruhtadeapmi:
erenomášáššedovdi Jenni Jaakkola, VM, tel. 02955 30493, jenni.jaakkola(at)vm.fi
ráđđádalli virgeolmmoš Miikka Vähänen, VM, tel. 02955 30341, miikka.vahanen(at)vm.fi
Opmodatordnemat:
ráđđádalli virgeolmmoš Pasi Leppänen, VM, tel. 02955 30564, pasi.leppanen(at)vm.fi
hálddahusráđđeaddi Mervi Kuittinen, VM, tel. 02955 30445, mervi.kuittinen(at)vm.fi
Bargit:
ráđđádalli virgeolmmoš Anu Hernesmaa, VM, tel. 02955 30027, anu.hernesmaa(at)vm.fi
láhkaásahanráđđeaddi Marja Isomäki, VM, tel. 02955 30414, marja.isomaki(at)vm.fi
Vearuhus:
ráđđádalli virgeolmmoš Timo Annala, VM, tel. 02955 30318, timo.annala(at)vm.fi
ráđđádalli virgeolmmoš Marja Niiranen (alv-áššit), VM, tel. 02955 30238, marja.niiranen(at)vm.fi